Vatipea ja M...

Uskumatu, aga eilsed sõnad, et kevad ajab mind ilmselt tsikkidega naitklaabitama, läksidki täide:) Et siis reede õhtu algas lõbusalt Merikese, Mari- Liisi ja pingviini seltsis. Sinine pingviin passib mul ikka veel laua peal... miks, ma ei tea!? Aga Merike oli nii kaval ja tõi kaasa maasikaid..mmmm... eile õhtul ei tundunud need mulle sugugi ahvatlevad, aga täna hommikul pööritava peaga maitses see viimane allesjäänud maasikas kui kirss tordi peal:)

Aga tegelikult ma siis taasavastasin eile ööklubi! Kuid kuna ma eriliselt teravaid elamusi sealt ei saanud, siis on mul veel alles lootuseraasuke, et ma niipea ei pea sinna enam sattuma:)

Kuid hommikul... laupäeva hommiku märksõnaks võiks olla Malviina! Nimelt tuli Malviinal peast vatti!!!!! Jah, seesama siniste juustega krasaaavitsa ongi Malviina:) Ja kui nüüd päris ausalt öelda, siis Malviina tegemised tundusid mulle juba hommikul naljakad, kuid eriliselt pakkus see mulle nalja siis, kui seda õhtul Marile edasi rääkisin. Olgugi, et Mari jaoks see vist erilise huumorina ei tundunud, kuid vähemalt viisakusest muigas kaasa:P

Kuna otsustasin täna teha koormusevaba päeva (et siis trennivaba mao nuumamise päev), siis lõunasöögiks lubasin endale muidugi kohe hesburgeri saasta... Sest tegelikult ei saa ju kunagi peale pidu tervist enne korda, kui pole midagi eriliselt endale rasvast lubanud:) Aga päris lootusetu ma siiski pole, sest suutsin tervislikud eluviisid ka hesburgeri järjekorda endaga kaasa tuua! Nimelt soetasin endale eelnevalt just ühe ilusa kollase hularõnga:) Ja sellega ma siis seisin seal järjekorras:)

Aga burks ja friikad kõhus, hakkasin suure entusiasmiga siis kohe hulatama. Kuid pettusin kiirelt... ma ei teagi kas iseendas või selles rõngas:) Ma tahaks tegelt õudsalt süüdistada rõngast, aga siiski pean vist leppima sellega, et asi rõnga keerutajas on. Ühesõnaga mu pettumus sai alguse sellest, kui suutsin rõngaga teha vaid kaks ringi ja seejärel see kolinaga põrandale keerles... Ja nii korduvalt. Ma arvasin, et olen sellel alal andekam:) Kuid väikese harjutamise tulemusel hakkas asi jumet võtma ja ma arvan, et kui ma jonni ei jäta, võin varsti hulatada ja hüppenööriga hüpata üheaegselt (aitähhh, M hea idee eest.. ihihihiii). Aga hüppenöörile võin aitähh öelda valutavate säärelihaste eest...

Kuid kuna olin oma trennivaba päeva mingil määral "ära rikkunud" hulatamise ja hüppenööritamisega, siis tuli mõte ikkagi võtta koormusevabast päevast maksimum ja minna nautida kuskil midagi maitsvat:) Ja minu rõõmuks juhtus sõbranna M ju meil Pärnus olema:) Ning veelgi rõõmsamaks tegi meele see, et M oli peale jõusaalis rassimist nõus minuga veel deitima tulema:)

Võtsime suuna siis Bumerangi. Seal ootasid meid ees lärmavad ennasttäis purjus täkud. Aga õnneks oli meil endil piisavalt muljetamist, et mitte nende pläma tähele panna:) Ettekandja oli meil ka igavesti vahva. Vahva sinnamaale, kuni ta meid ignoreerima hakkas:( Lõpuks suutis ta meid kuni sulgemiseni ignoorida:P Istusime nagu mühkamid üle tunni aja oma tühjade veiniklaaside taga:) Ma mõtlen, et sellest ühest veinist oleks saanud kaks... kolm... ehk isegi neljaski, mine tea! Aga ju siis meie tore ettekandja arvas, et meil ei ole rohkem veini vaja:) Kuid kõigest hoolimata muffinid maitsesid hästi:) ja see juust, mis tegi hamba all kriuks-kriuks oli ka omaette elamus, onja;) Ja ilusad olid ka hülgepoisi pildid letil. Kurikuulus hüljes, kes ennast jõest välja ukerdas ja linnapeale minna tahtis:) Aga M millegipärast arvas, et ta võiks selle hülge kohta tuvi öelda:D Aga muideks M, kas sulle ei meenu mitte Andrus Vaarik hülge rollis?:D Kui sellest hülgepoisist praegu kirjutama hakkasin, tuli ette pilt, kuidas Vaarik hülgekostüümis sinna auku üritas kakerdada:D Ja oh seda kõigi üllatust, kui avastati, et Marja Terttu on hüljes:D

Aga seda, et tunni aja pärast saab juba kella keerama hakata... suvi tuleb:)