Juba mitmendat päeva teeb meele rõõmsaks soe kevadilm:) Kohe üldse ei tahaks tervet päeva tööjuures istuda, eriti veel nüüd kui olen omale igast peeneid sportimise vahendeid soetanud... küll oleks mõnus muudkui rulluisutada ja kepikõndi vahetpidamata teha:P ja siis salaja tagahoovis hulataks kah. Ning kui jaksu veel oleks, kisuks hüppenööri ka välja:) ma arvan, et ma võin varsti oma spordiklubi avada! Kui ma nüüd palgapäeval jalgratta ka veel ostetud saan, siis mul on vist küll kõik kodused vahendid olemas, et suveks vormi saada:)
Suvisest vormist rääkides, siis ei saa jätta mainimata, et ilu nõuab ohvreid... ja valu.. Nimelt olen nüüd kaks õhtut ilusti uisutamas käinud. Eile uisutamine läks lõbusalt, sest sõber Oll tuli ka oma uue uhke jalgrattaga mulle seltsiks:) Kuid tänane õhtu enam nii lõbusalt ei möödunud. Nimelt olin alles teisel ringil, kui panin valusa käntsu maha... Õnneks on mul nii palju mõistust siiamaani jagunud, et olen alati kaitsmeid kandnud. Täna õhtul nad siis päästsidki mu lõhkisest põlvest ja kätest. See kukkumine vist ehmatas mind ära ja tegin sealt raja pealt kähku minekut:P endal südametunnistus piinamas, et krt üks ring jäi ju nüüd tegemata:( Aga pole hullu sõbrad, ärge muretsege, ma tulin kohe koju hulatama ja hüppenööritama. Nii et ka see tegemata ring sai tagantjärgi ikkagi ära tehtud:)
Mõtlen, et palju ma võin küll oma trennitegemistest seletada. Aga mulle natuke vist isegi meeldib trennifriik olla:)
Muideks.. täna sain oma lemmikud teksad õmblejatädi käest jälle tagasi:) Nimelt olid nad ju mu Kõige Parema poolt tagumiku pealt täielikult lõhki tõmmatud. Ei olnud piinlikkuse otsa ega äärt, kui see lõhki kiskumine kogemata keset ööklubi aset leidis:P Aga kuna need püksid ikka nii lemmikud olid, ei tahtnud ma neid kuidagi maha kanda. Ja ma peaksin mainima, et see vahva punase peaga tädi õmbles mu püksid päris popikalt kokku:)
Aga tegelikult meenus mulle veel üks draumeeriv kogemus tänase päeva jooksul, peale selle kukkumise. Nimelt hommikul tööle minnes, avastasin akvaariumist ühe lilla punnis silmadega eluka. See oli nimelt meie põhjakoristaja, kes oli öösel ära surnud ja siis silmad punni ajanud ja lillaks tõmmanud:( nuuuux... Kuid läksime siis uue põhajkoristaja ja ka mõne muu põneva kala jahile. Aga sattusime kas siis laisa või ebaproffessionaalse müüja otsa. Nimelt tervest sellest suurest kalade valikust, mis neil seal poes oli, ei sobinud tema arvates meie juba olemasolevate kalade juurde mitte ükski kala! No kääämmmoooonnn!!! Ma isiklikult arvan, et ta lihtsalt ei viitsinud jaurata ja neid kalasid sealt välja kiskuda. Ja põhjakoristajat neil üldse müügil polnud. Ja küsimusele millal tuleb, saime proffessionaalse ja täpse vastuse, et millalgi ikka tuleb!
Avastasin, õigemini taasavastasin eda jaoks Georg Ots Spa kodulehekülje. Nimelt just täpsemalt selle muusika, mis seal taustaks mängib. Mõnus tsilllllll:)Tuletab meelde seda ammust naistepäeva puhkust:) Tõeline riläääääks... rilääääx suure algustähega, väga suure algustähega! Nii et minu õhtumuusikaks ongi nüüd GO Spa kodulehekülg:P
Ja see, et ma üleüldse siia blogisse üle ühe postituse lisanud olen, see on minu puhul küll ülim saavutus.
Hoiame pöialt, et homme oleks õues sama palju kevade lõhna kui tänagi:)
No comments:
Post a Comment