Tarkusetera

Ja tänase õhtu juurde veel ka üks tark mõttetera!

Süda on targem, kui mõistus!:)

Kevad ja sporditraumad

Juba mitmendat päeva teeb meele rõõmsaks soe kevadilm:) Kohe üldse ei tahaks tervet päeva tööjuures istuda, eriti veel nüüd kui olen omale igast peeneid sportimise vahendeid soetanud... küll oleks mõnus muudkui rulluisutada ja kepikõndi vahetpidamata teha:P ja siis salaja tagahoovis hulataks kah. Ning kui jaksu veel oleks, kisuks hüppenööri ka välja:) ma arvan, et ma võin varsti oma spordiklubi avada! Kui ma nüüd palgapäeval jalgratta ka veel ostetud saan, siis mul on vist küll kõik kodused vahendid olemas, et suveks vormi saada:)

Suvisest vormist rääkides, siis ei saa jätta mainimata, et ilu nõuab ohvreid... ja valu.. Nimelt olen nüüd kaks õhtut ilusti uisutamas käinud. Eile uisutamine läks lõbusalt, sest sõber Oll tuli ka oma uue uhke jalgrattaga mulle seltsiks:) Kuid tänane õhtu enam nii lõbusalt ei möödunud. Nimelt olin alles teisel ringil, kui panin valusa käntsu maha... Õnneks on mul nii palju mõistust siiamaani jagunud, et olen alati kaitsmeid kandnud. Täna õhtul nad siis päästsidki mu lõhkisest põlvest ja kätest. See kukkumine vist ehmatas mind ära ja tegin sealt raja pealt kähku minekut:P endal südametunnistus piinamas, et krt üks ring jäi ju nüüd tegemata:( Aga pole hullu sõbrad, ärge muretsege, ma tulin kohe koju hulatama ja hüppenööritama. Nii et ka see tegemata ring sai tagantjärgi ikkagi ära tehtud:)

Mõtlen, et palju ma võin küll oma trennitegemistest seletada. Aga mulle natuke vist isegi meeldib trennifriik olla:)

Muideks.. täna sain oma lemmikud teksad õmblejatädi käest jälle tagasi:) Nimelt olid nad ju mu Kõige Parema poolt tagumiku pealt täielikult lõhki tõmmatud. Ei olnud piinlikkuse otsa ega äärt, kui see lõhki kiskumine kogemata keset ööklubi aset leidis:P Aga kuna need püksid ikka nii lemmikud olid, ei tahtnud ma neid kuidagi maha kanda. Ja ma peaksin mainima, et see vahva punase peaga tädi õmbles mu püksid päris popikalt kokku:)

Aga tegelikult meenus mulle veel üks draumeeriv kogemus tänase päeva jooksul, peale selle kukkumise. Nimelt hommikul tööle minnes, avastasin akvaariumist ühe lilla punnis silmadega eluka. See oli nimelt meie põhjakoristaja, kes oli öösel ära surnud ja siis silmad punni ajanud ja lillaks tõmmanud:( nuuuux... Kuid läksime siis uue põhajkoristaja ja ka mõne muu põneva kala jahile. Aga sattusime kas siis laisa või ebaproffessionaalse müüja otsa. Nimelt tervest sellest suurest kalade valikust, mis neil seal poes oli, ei sobinud tema arvates meie juba olemasolevate kalade juurde mitte ükski kala! No kääämmmoooonnn!!! Ma isiklikult arvan, et ta lihtsalt ei viitsinud jaurata ja neid kalasid sealt välja kiskuda. Ja põhjakoristajat neil üldse müügil polnud. Ja küsimusele millal tuleb, saime proffessionaalse ja täpse vastuse, et millalgi ikka tuleb!


Avastasin, õigemini taasavastasin eda jaoks Georg Ots Spa kodulehekülje. Nimelt just täpsemalt selle muusika, mis seal taustaks mängib. Mõnus tsilllllll:)Tuletab meelde seda ammust naistepäeva puhkust:) Tõeline riläääääks... rilääääx suure algustähega, väga suure algustähega! Nii et minu õhtumuusikaks ongi nüüd GO Spa kodulehekülg:P

Ja see, et ma üleüldse siia blogisse üle ühe postituse lisanud olen, see on minu puhul küll ülim saavutus.

Hoiame pöialt, et homme oleks õues sama palju kevade lõhna kui tänagi:)

Wake up!!!!!!

veel meeleheitel kassi:)

Vatipea ja M...

Uskumatu, aga eilsed sõnad, et kevad ajab mind ilmselt tsikkidega naitklaabitama, läksidki täide:) Et siis reede õhtu algas lõbusalt Merikese, Mari- Liisi ja pingviini seltsis. Sinine pingviin passib mul ikka veel laua peal... miks, ma ei tea!? Aga Merike oli nii kaval ja tõi kaasa maasikaid..mmmm... eile õhtul ei tundunud need mulle sugugi ahvatlevad, aga täna hommikul pööritava peaga maitses see viimane allesjäänud maasikas kui kirss tordi peal:)

Aga tegelikult ma siis taasavastasin eile ööklubi! Kuid kuna ma eriliselt teravaid elamusi sealt ei saanud, siis on mul veel alles lootuseraasuke, et ma niipea ei pea sinna enam sattuma:)

Kuid hommikul... laupäeva hommiku märksõnaks võiks olla Malviina! Nimelt tuli Malviinal peast vatti!!!!! Jah, seesama siniste juustega krasaaavitsa ongi Malviina:) Ja kui nüüd päris ausalt öelda, siis Malviina tegemised tundusid mulle juba hommikul naljakad, kuid eriliselt pakkus see mulle nalja siis, kui seda õhtul Marile edasi rääkisin. Olgugi, et Mari jaoks see vist erilise huumorina ei tundunud, kuid vähemalt viisakusest muigas kaasa:P

Kuna otsustasin täna teha koormusevaba päeva (et siis trennivaba mao nuumamise päev), siis lõunasöögiks lubasin endale muidugi kohe hesburgeri saasta... Sest tegelikult ei saa ju kunagi peale pidu tervist enne korda, kui pole midagi eriliselt endale rasvast lubanud:) Aga päris lootusetu ma siiski pole, sest suutsin tervislikud eluviisid ka hesburgeri järjekorda endaga kaasa tuua! Nimelt soetasin endale eelnevalt just ühe ilusa kollase hularõnga:) Ja sellega ma siis seisin seal järjekorras:)

Aga burks ja friikad kõhus, hakkasin suure entusiasmiga siis kohe hulatama. Kuid pettusin kiirelt... ma ei teagi kas iseendas või selles rõngas:) Ma tahaks tegelt õudsalt süüdistada rõngast, aga siiski pean vist leppima sellega, et asi rõnga keerutajas on. Ühesõnaga mu pettumus sai alguse sellest, kui suutsin rõngaga teha vaid kaks ringi ja seejärel see kolinaga põrandale keerles... Ja nii korduvalt. Ma arvasin, et olen sellel alal andekam:) Kuid väikese harjutamise tulemusel hakkas asi jumet võtma ja ma arvan, et kui ma jonni ei jäta, võin varsti hulatada ja hüppenööriga hüpata üheaegselt (aitähhh, M hea idee eest.. ihihihiii). Aga hüppenöörile võin aitähh öelda valutavate säärelihaste eest...

Kuid kuna olin oma trennivaba päeva mingil määral "ära rikkunud" hulatamise ja hüppenööritamisega, siis tuli mõte ikkagi võtta koormusevabast päevast maksimum ja minna nautida kuskil midagi maitsvat:) Ja minu rõõmuks juhtus sõbranna M ju meil Pärnus olema:) Ning veelgi rõõmsamaks tegi meele see, et M oli peale jõusaalis rassimist nõus minuga veel deitima tulema:)

Võtsime suuna siis Bumerangi. Seal ootasid meid ees lärmavad ennasttäis purjus täkud. Aga õnneks oli meil endil piisavalt muljetamist, et mitte nende pläma tähele panna:) Ettekandja oli meil ka igavesti vahva. Vahva sinnamaale, kuni ta meid ignoreerima hakkas:( Lõpuks suutis ta meid kuni sulgemiseni ignoorida:P Istusime nagu mühkamid üle tunni aja oma tühjade veiniklaaside taga:) Ma mõtlen, et sellest ühest veinist oleks saanud kaks... kolm... ehk isegi neljaski, mine tea! Aga ju siis meie tore ettekandja arvas, et meil ei ole rohkem veini vaja:) Kuid kõigest hoolimata muffinid maitsesid hästi:) ja see juust, mis tegi hamba all kriuks-kriuks oli ka omaette elamus, onja;) Ja ilusad olid ka hülgepoisi pildid letil. Kurikuulus hüljes, kes ennast jõest välja ukerdas ja linnapeale minna tahtis:) Aga M millegipärast arvas, et ta võiks selle hülge kohta tuvi öelda:D Aga muideks M, kas sulle ei meenu mitte Andrus Vaarik hülge rollis?:D Kui sellest hülgepoisist praegu kirjutama hakkasin, tuli ette pilt, kuidas Vaarik hülgekostüümis sinna auku üritas kakerdada:D Ja oh seda kõigi üllatust, kui avastati, et Marja Terttu on hüljes:D

Aga seda, et tunni aja pärast saab juba kella keerama hakata... suvi tuleb:)

Let me in!!!!!!!

kassisõber nagu ma olen, ei saanud ma ju rein rannapit siia üksikuks jätta...

hüppenöör ja kapsapea...

Tänase päeva ekstreemsused olid mul juba lõunaks tehtud... Ühesõnaga, hommikul läksin ujuma.. ja ma arvasin, et on hea mõte Tervisesse jala minna:) Kõik oli vahva sinnamaale, kui otsustasin tagasitulles port arturist läbi minna ja süüa koju osta. Ja geenius nagu ma olen, otsustasin suure kapsa ja hunniku õunasid osta. Kuid selle peale, kuidas ma selle koju tassin, selle peale hakkasin mõtlema alles siis, kui juba kapsapea kotis liikuma hakkasin... Igaljuhul tallinna mnt bussipeatusest ma kaugemale ei jõudnud. Kapsapea ja õunad minu trennikotis osutusid liiga raskeks:( Ja nüüd jõuangi tänase päeva ekstreemsuseni... ma nimelt otsustasin mõned peatused siis bussiga edasi sõita!!!!!??? Avastasin, et olin nüüdseks juba unustanud igasugused bussiõudused! Ma suutsin juba enne bussi uksest sisse astumist igasuguste tõmblevate linnakodanike peale ennast siniseks vihastada! Ei mäleta millal viimati bussiga sõitsin, aga vähemalt tean, et ei tee seda enam niipea, olgu see kapsas kotis nii raske kui tahes:)
Aga tegelikult tänase päeva tippsündmus on see, et ostsin omale hüppenööri:) ihihihiii:)

Ja seda ka, et kevad on õues:) ja südames:) ja see vist ajab täna tsikkidega naitklaabitama:)

kui rein rannap oleks kass